Täna oli just selline päikesevaba ja üksluine hommik, mis üldse välja ei kutsunud. Olin aga juba eile õhtul otsustanud, et lähen üle pika-pika aja enne hommikusööki jalutama ning seda ma ka tegin. Igaks juhuks, kuigi ma mingit potentsiaali ei näinud, võtsin ka kaamera kaasa.
Pärast oli aga jube hea tunne ning kuigi nägu külmus natuke ära, kavatsen homme uuesti minna. Ja mis veel parem, isegi paar paar pilti sain tehtud. Aeg-ajalt piisab ka ainult ühest sellisest fotost, mis endale päriselt meeldib, ning ka kõige hallim hommik muutub ilusaks.
No Comments Yet, Leave Yours!