29. oktoober 2015

Minu igapäevane luksus

Püstirikkaid inimesi on maailmas vähe ning enamikul meist tuleb igapäevaselt teha valikuid, kuhu ja milleks oma raha kulutada.
Reisides maksaksin alati pigem kogemuste kui uhke hotelli eest, toidupoes ostan pigem vähem, kuid kvaliteetsemat kraami ning rõivabrändid jätavad mind reeglina külmaks. Rääkimata siis hinnalistest käekottidest, kingadest või muust trendikast. Kui aus olla, siis tunnen ennast ilu- ja moemaailmas nagu tulnukas.
Aga ka minul on oma nõrkus täitsa olemas. Selleks on JOIK (mainin igaks juhuks, et nad pole selle postitusega kuidagi seotud).

Ma pole kindel, millal minu JOIKi vaimustus pihta hakkas, kuid tean, et see oli juba ammustel Tartu aegadel. Igatahes oma esimesse Raunole mõeldud jõulupakki peitsin ka lõhnaküünla nimega Magus uni. Mäletan, et lebasime tema Pieksämäel asunud ühetoalise korteri põrandal (sest voodi peale me koos ei mahtunud) ja kogu tuba oli selle lõhnaga täidetud. Ilmsalt just nende ilusate hetkede tõttu on see ikka veel minu lemmikküünal.
Kahtlustan, et suurem osa fännidest avastabki JOIKi just küünalde kaudu, jõudes alles hiljem nende sugugi mitte vähem mõnusate looduskosmeetika toodeteni.

Kallis ämm käis hiljuti Eestis ning tõi kaasa minu sügisese JOIKi paki. Eestis elades oleks selles mõttes lihtsam, et jalutaksin poodi ja ostaksin ühe küünla või kreemi korraga, aga pärast Soome kolimist on nii välja kujunenud, et iga aastaajaga kaasneb üks suurem pakk.
Mul on olemas oma raudvara ehk siis paar asja, mida ikka ja jälle uuesti tellin, kuid see ei tähenda, et ma uudistooteid ei prooviks.
Minu absoluutsete lemmikute hulka kuuluvad näiteks kehakreem kookospiima ja sheavõiga, greibi-mandariini kehakoorija suhkru ja jojoba graanulitega ning silmameigi eemaldamise õli rahustava kummeliga, mida julgen soovitada kõigile, keda on "õnnistatud" ääretult tundlike silmadega.

Kuna pime aeg on juba alanud ning jõuludki kohe ukse ees, valisin seekord välja lausa kolm küünalt. Ma tõesti olen küünlafriik, seega seda muret pole, et need riiulile seisma jääks.
Hetkel on meie tuba täidetud õunaglögi lõhnaga, sest mingil põhjusel sobib see minu meelest just hilissügisesse.
Selleks puhuks, kui lumi maas ja miinuskraadid kohal, säilitan aga enda teise külma aja lemmiku: kaneelkohvi küünla.
Magus uni lõhnab õnneks iga ilmaga sama hästi, seega seda põletame siis, kui selleks tuju tuleb.

Tellisin sel korral päris mitu uudistoodet. Armastan ingverit, mistõttu tahtsin ära proovida mee ja ingveri kehakreemi, millel tõesti on meeldivalt tugev ingveri lõhn. Ja see Elina Kasesalu erikujundusega kreem näeb lihtsalt nii ahvatlev välja:
Veel ostsin endale sidruni-vanilje kehakoorija, mis jääb küll lõhnade võrdluses greibi-mandariini koorijale alla, ent kuna selle koostis on 100% looduslik, pole mul tulevikus sugugi kerge nende vahel valida.
Noorendava (jah, esimesed kortsud juba paistavad) öö- ja tselluliidivastase kehakreemi mõjule ei oska ma veel hinnangut anda, sest olen mõlemat alles paar korda kasutanud, kuid vähemalt siiani olen rahul.
Põnevusega ootan kuivadele ja kahjustatud juustele mõeldud sügavniisutava õlimaski katsetamist, kuid kuna see peaks eriti hästi just saunalaval mõjuma, pean veel tänase õhtuni ära kannatama.

Olengi JOIKist nende aastate jooksul soetanud ainult ühe asja, mida ma lõpuni ei kasutanud. Selleks oli roosivesi, mille lõhn mul südame pahaks ajas. Ja iga kord, kui seda peale panin, küsis Rauno kohe, et kust see vastik hais tuleb.

Igatahes on JOIK minu jaoks midagi asendamatut, mistõttu ootan pikisilmi päeva, mil nende tooteid ka Soomes mõistliku hinnaga osta saab (12-15 eurot ühe küünla eest on vähemalt minu rahakotile liig mis liig).

No Comments Yet, Leave Yours!