Soome kangelased: Johanna Tukiainen

Noh, 35aastane Johanna Tukiainen, saatejuht, laulja ja striptiisitar, esindab tegelikult pigem antikangelasi ning on võrreldav meie oma Anu Saagimiga. Kõik eestlased teavad, kes on Anu Saagim, tahavad nad seda või ei. Umbes sama kehtib Johanna Tukiaise ja soomlaste kohta.
Mõlemad on tuntud kui tõelised bravuuritarid ning üldjuhul ei suhtuta neisse just erilise soojusega, ei meedias ega mujal. Samas - mitte tulenevalt minu patriootlikkusest - tundub mulle ikkagi, et meie Anu teeb Soome Johannale pika puuga ära. Anu Saagim võib suust küll kõiksugust jama välja ajada ning skandaalidest elatuda, kuid tegelikult (vähemalt mulle on selline mulje jäänud) nopib tal nupp päris hästi. Ta on ärinaine, kes teab, kuidas meediaga manipuleerida ja mis trikkide abil tähelepanu keskpunktis püsida. Johanna Tukiaise puhul ma selles nii kindel ei ole.
Tukiainen tõusis kuulsuste taevasse 2008. aastal, mil Soome tollane välisminister, Ilkka Kanerva, pidi temaga peetud sõnumivahetuse pärast tagasi astuma. Selle uudise tõttu jõudis Tukiainen isegi CNNi välja. Tukiainen valiti ka 2008. aasta kõige mõttetumaks kuulsuseks. Au missugune.
Päris mitmel korral on Tukiaist ka vangla ähvardanud, kuid minu meelest, ehkki pead ei anna, pole teda päris trellide taha veel saadetud.
Loomulikult, nagu suurem osa Soome kollase meedia kuulsustest, on Tukiainen ka mitmes reality-sarjas osalenud. Nendest viimane, 2012. aastal välja tulnud "Johanna Tukiainen: aasta minu elust" lõppes sellega, et "staar" nõudis tootjatelt kahjutasu oma maine ja lepingutingimuste rikkumise eest. Kahtlustan, et selle esimesega polnud neil absoluutselt pistmist.
Palju mehi, alkoholi, pidutsemist, iluprotseduure, kaklusi ja mitte tilkagi enesekriitikat.

Aastal 2010. Allikas: Wikipedia

Midagi positiivset on väga raske öelda.

PS. Tukiainen pole ka Eesti kollases meedias tundmatu kuju.

Soome kangelased: Cheek

See on tegelikult päris naljakas, kui vähe me oma (põhja)naabrite kuulsustest teame ja vastupidi. Olgu, samastan nüüd paljuski teisi endaga, kuid just selline mulje on mulle jäänud.
Jah, õppisin ülikoolis mingil määral Soome ajalugu ja olen alati paras infosõltlane olnud, st Eesti meedias ringlenud näod ja nimed, nt Katainen või Soini, polnud mulle võõrad, kuid minu teadmised olid sellegipoolest äärmiselt ühekülgsed (puudutades pigem Soome riiklikku eliiti, mitte olmet/(pop)kultuuriga seotut). Loomulikult ei pruugi seda teadmatust Eestis elades üldse tajudagi, vähemalt mulle tundus varem, et tean Soomest üsna palju.
Ma ei oska öelda, kui mitmed Eesti inimesed teavad, kes on Cheek, kuid võin lubada, et neid soomlasi, kellele see nimi mitte midagi ei ütle, leidub vaid käputäis. Üsna võimatu on lugeda ajalehte nii, et Cheek kusagil silma ei jääks või kuulata tunnike raadiot, ilma mõnda tema lugu tabamata.
Hiphop-artist Cheek, tavaelus Jare Tiihonen (s. 1981), on tõeline superstaar, keda õigupoolest ei saagi Soome-siseselt kellegagi võrrelda, sest ta purustab rekordeid, millest teised võivad und näha. Mina teda ei fänna ning tema muusikat vabatahtlikult ei kuula, kuid paratamatult tean kõigi tema suuremate hittide nimesid, mõne refrääni oskaksin ehk kaasagi joriseda. Teisiti Soomes lihtsalt ei saa. Olgu siis juttu Cheeki uskumatust edust, sellest, kuidas ta heategevuseks hiiglaslikke summasid annetab või temast inspireeritud naljamängudest, vahet pole. Ta on igal pool.

Cheeki Facebooki lehekülge fännab peaaegu 200 000 inimest ja kui ta otsustas esineda Helsingi olümpiastaadionil, sai sellestki eraldi meediasündmus. Uudise teatamiseks kutsus Tiihonen kokku suure pressikonverentsi, kuhu üks talle ebameeldiv ajakirjanik sai sissepääsukeelu, põhjuseks "halb energia". Õige pea selgus, et kogu see fuss polnudki päris asjata - nimetatud staadion, mis mahutab ligikaudu 40 000 kuulajat, müüdi välja kõigest viie päevaga (kõik kohad broneeriti aga ennekuulmatu 71 minutiga). Suure huvi tõttu otsustati, et vaid päev varem (22.08.2014) korraldatakse teinegi kontsert ning ka selle piletid broneeriti juba 35 minutiga. Need on arvud, milleni ükski Soome artist pole varem küündinud.

Milles seisneb Cheeki edu retsept? Raske öelda. Kindlat vastust pole leidnud ka ükski neist ajakirjanikest, kes on Cheeki kui nähtust oma lugudes analüüsinud. Ja seda on tehtud korduvalt, uudisnuppudest esseedeni välja (nt siin ja siin). Viimaseni lihvitud välimus, massidele mõeldud muusika, lavaline karisma - palju väikeseid elemente, mis tagavad tähelennu. Suure tõuke andis kindlasti "Vain elämää" sarja I hooajas osalemine, sest seal kuulsid ja nägid Cheeki ka kõik need inimesed, kes poleks tema cd-d muidu mängima pannud. Finnish dream missugune.


"Vain elämää" vajaks tegelikult eraldi analüüsi, kuid minu meelest on see saateformaat tõeline kullaauk ja ma imestan jätkuvalt, miks seda Eestis veel ära tehtud pole. Vähemalt ühe (tõenäoliselt isegi kahe-kolme) hooaja jaoks oleks ka meil piisavalt karismaatilisi artiste. Põhimõtteliselt võetakse üks seitsmeliikmeline seltskond kuulsaid lauljaid, kes esindavad võimalikult erinevaid stiile (üldjuhul on kambas ka üks vanem legend), ning pannakse nad nädalaks kuhugi kaunisse kohta ühtekokku elama. Aga see pole mingi tavaline tõsielusari, rõhk on ikkagi muusikal. Igal osalejal on nn oma päev, mil ülejäänud tema laule esitavad.
Kogu protsessiga kaasneb hulgaliselt meeldejäävaid esitusi, iseendas ja teistes uute külgede avastamist, vanade lugude elluäratamist ning ärritavalt palju pisaraid. Saade (siiani kaks hooaega) on Soomes ääretult populaarne ning võitis hiljuti ka aasta meelelahutussaate auhinna. Osalejad saavad kõvasti kuulsust juurde, hiljem välja antavad "Vain elämää" dvd-d ja plaadid tõusevad edetabelite tippu ning kontsertide piletid lähevad nagu soojad saiad. Käsi peseb kätt ja lõpuks on kõik õnnelikud.

Soome kangelased: Sami Hedberg

Arvatavasti pole mul selle blogi raames mõtet tutvustada neid tegelasi, keda enamik eestlastest nagunii tunneb ja tsiteerida oskab (koheselt meenuvad Matti Nykänen ja tema ajatud väljaütlemised). Selle asemel proovin leiutada mõnevõrra alternatiivsemaid nimesid, et võiksite ka paarist Eestis vähemtuntud inimesest midagi teada saada.
Üks taolisi uuema aja "kangelasi" on stand-up koomik Sami Hedberg (s. 1981), kelle ääretu populaarsus tekitas minus alguses imestust. Tean, et Tartuski on koomikute etteasted aastatega ikka soositumaks muutunud, kuid mulle tundub, et Soomega võrreldes on asi alles alguses.
Mäletan, et R. rääkis mulle Hedbergist juba ammu-ammu, kuid esialgu polnud mõtet mind teda kuulama viia, sest ma poleks mitte midagi aru saanud. Nüüd on keeletase piisav, kuid sobiva pileti hankimine pole siiani õnnestunud. Hedbergi etendused on üldjuhul täielikult välja müüdud ning meiegi jäime sügisel, kui ta Mikkelit külastas, pääsetest ilma.

Suurem kuulsus tabas Hedbergi 2005. aastal, mil ta võitis kohalikus televisioonis jooksnud Get up, stand up võistluse. Järgnesid teised tv-sarjad ning möödunud sügisel jõudis Hedberg isegi soomlaste "Tantsud tähtedega" keerises ära käia. Nüüdseks on temast saanud inimene, kelle nime ja nägu minuealised (aga mitte ainult) soomlased 99protsendilise tõenäolisusega teavad.
Panen siia ka mõned videod, ehkki kahjuks pole keegi viitsinud neid tõlkida:

Soome kangelased: Uuno Turhapuro

Uuno Turhapuro ei vaja meie põhjanaabrite juures tutvustamist - tegemist on tõelise legendiga. Uuno on küll fiktiivne kangelane, aga ei se haittaa. Põhimõtteliselt võib temasse suhtuda kui kohalikku Homer Simpsonisse, elulised prioriteedid on neil igatahes sarnased.
U. T.-le andis hinge (juba seitsmekümnendatel) Spede Pasanen ning elu Vesa-Matti Loiri, mees, kelle ongi just Uuno roll kuulsaks teinud ning kes on teda kõik need aastakümned mänginud.
Uuno esindab tegelikult kõike seda, mida ühe "korraliku" luuseri puhul esile võiks tõsta, kuid tema tegelaskuju on sellest hoolimata või just seetõttu armastatud.
Loomulikult pole ka minu mees mingi erand, vaid hoopis suur Uuno austaja. Sain juba enne Soome kolimist U. T. ettevõtmiste teemadel põhjalikult haritud.

Järgmine video oli minu jaoks esimene ja ühtlasi parim viide sellele, mida Uuno endast lõppude lõpuks ikkagi kujutab.

PS. Videos räägitakse küll soome keeles, kuid asja point on selge ^^

Tänaseks on Uunost tehtud 20 filmi, neist viimane sündis aastal 2004. Ja olgugi, et sellest on juba omajagu aega möödas, pole Uuno-vaimustus kuhugi kadunud. See hull, lõbus ja väga kole mees on ja jääb.

Naeratav Uuno (Allikas: Iltalehti)

Küpses eas Vesa-Matti Loiri (Allikas: Vitonen)

Leevi and the Leavings

Üks legendaarne Soome bänd, mis tegutses aastatel 1978-2003. Lõpetamise põhjuseks oli nende vokalist Gösta Sundqvisti surm.

Kel vähegi aega ja huvi põhjanaabrite muusika vastu - kuulake. Muide, väga sageli peavad soomlased ka ise just humoorikat Leevi and the Leavings'it parimaks kodumaiseks bändiks, seda nii noorte kui vanemate inimeste seas.

Sõnad pole keerulised, mistõttu võib nende lugusid mõnusa keeleõppevahendina ära kasutada.
See konkreetne lugu tuli meil soome keele kursuse raames koduse tööna ära tõlkida. Ja siiani käib ta mul aeg-ajalt peas ning kummitab.

Ära nuta, Baby Jane.