Hiljuti tuli meil ka muuseumis Narva jutuks ja ma püüdsin sealseid muutusi sõnadega edasi anda, kuid tundsin, et sellest tegelikult ei piisa. Boheemlane, kes pole Narvat kunagi külastanud, noogutas küll kaasa, et kindlasti oli varem ilus linn ja kahju, et puruks pommitati, aga ma sain tema näoilmest aru, et ta tegelikult ei kujuta ette, k u i ilus Narva oli ja mis sellest nüüdseks alles on. Siinsed pildid saidki just tema jaoks välja otsitud.
Mikkelis juhtus ju tegelikult sama - II maailmasõja aastatel jäi kunagisest kaunist puumajadega kesklinnast alles vaid hunnik jäänuseid, mille asemele ehitati ilmetud ja enamjaolt tänaseni säilinud kivimajad. Aga seda ei saa ikkagi võrrelda sellega, mis juhtus Narvas, sest seal toimus ikka hoopis teise kategooria pommitamine ja hävis üks hoopis pikema ning uhkema ajalooga linnaansambel.
Narva 17. sajandil välja ehitatud barokkstiilis vanalinnale saatuslikuks saanud pommitamine algas 5. märtsi õhtul 1944 ning 9. märtsiks polnud sellest enam midagi alles. See polnud muidugi esimene Nõukogude Liidu õhurünnak Narvale, kuid selle tagajärjed olid teistega võrreldes kordades hullemad - 3550 kivihoonest suudeti sõja lõppedes vaid 198 elamiskõlbulikuks kohendada. Loe lisa siit.
Narva enne sõda:
Pilt: estinst.ee |
Pilt: Wikipedia Commons |
Leidsin ka ühe sõja-eelsele Narvale pühendatud video:
Sõjajärgse Narva puhul oleksin ma olnud nõus kasvõi poolakate lahendusega, kus hävitatud linnade majade fassaadid taastati algsel ilmel uusehitistena tänavate kaupa.
VastaKustutaAbsoluutselt nõus sinuga.
Kustuta