Sihtpunktiks valisime Savonlinna, kuhu on Oksalast peaaegu 200km. Vahemaa meid aga ei heidutanud, sest seltskond oli lõbus ning mina isiklikult olin seal käimisest vähemalt aastakese unistanud.
Savonlinna on tuntud eelkõige ühe asja poolest – just seal seisab keskaegne kindlus nimega Olavinlinna, mis pani isegi minul, kes ma arvasin, et äkki on Tallinna vanalinn mind keskaegse ilu suhtes juba immuunseks muutunud, ikkagi silmad särama.
Kyrönsalmi kaljusaarele 1475. aastal Erik Axelsson Totti algatusel rajatud Olavinlinna on muuhulgas Euroopa põhjapoolseim tänase päevani säilinud keskaegne kivikindlus. Oma pika ajaloo jooksul on kindlus täitnud nii kasarmu, vangla kui ka lao funktsiooni, kuid tänapäeval tuntakse seda eelkõige rahvusvahelise ooperifestivali (esimene ooperipidustused toimusid Olavinlinnas juba 1912. aastal) toimumispaigana ning ühe Soome sümbolehitisena.
Täiskasvanule maksab pilet kaheksa eurot ning hinna sisse kuulub ka ekskursioon giidi juhatusel, kas soome, vene või inglise keeles.
Olavinlinna, eriti koos seda ümbritseva järve ja mõnusa loodusega, pakub tõelist silmailu ning ausalt öeldes on raske uskuda, et ka nii võimsa ehitise puhul on kaalutud selle lammutamist. Õnneks ongi need kaalutlused vaid kaalutlusteks jäänud ning juba 19. sajandi lõpust on kindlus riikliku kaitse all.
Ainus asi, mis mulle ei meeldinud, oli meie giidi kõnestiil. Tundus, et tekst on küll kenasti ja hoolikalt pähe õpitud, kuid tegelikku huvi asja vastu pole ning kõik see aastaarve ja nimesid täis lugu vuristati meile nii kiiresti ette, et isegi soomlastel oli raskusi järjel püsimisega.
Loomulikult ei saa mainimata jätta ka Olavinlinna imekauni vaatega ajaloolist wc-d, mida kõik hoolega pildistasid.
Hakoapaja külakse ehitamiseks on kasutatud vaid sellist puitu, mis on lebanud vee all kas aastasadu või isegi -tuhandeid. Soome keeles öeldakse selle kohta uppopuu, kuid ma pole päris kindel, kuidas seda eesti keeles kutsutakse. Olen kuulnud, et must tamm seisab samuti jõemudas, aga ma ei oska öelda, kas see on täpselt sama asi, sest Hakoapaja ehitamiseks kasutatud puit on tulnud selle sama küla kõrval paikneva järve põhjast.
Igatahes teeb loo veelgi huvitavamaks see, et selle küla on ehitanud üks mees – Esa Heiskanen, kelle elu tiirlebki uppopuu ümber. Kui alguses võis seda nimetada vaid harrastuseks, siis nüüd töötab külas ka tema naine ning sellest on kujunenud kasumlik ettevõte, nende elutöö. Saime Esa seltsis ka kohvi juua ja temaga natuke juttu rääkida ning see kirg, mida ta oma töö vastu tunneb, ei jäänud kellelegi märkamatuks.
Kohvipaus |
Minu lemmikpaik kogu külas on Hakoapaja kohvik, kuhu meie sattusime just sellisel mõnusal õhtusel ajal, kui päike polnud enam nii kõrgel ning kogu terass oli täidetud kuldse valgusega.
Paremat kohta ühe mõnusa suveõhtu nautimiseks ei oska ma ettegi kujutada. Olgugi et olin seal esimest korda, tundsin, et see ongi minu Soome.
Kas see eestikeelne sõna ei võiks olla "ajupuu"...?
VastaKustutaAga Soome on ilus:)
"Ajupuu" on just see, mida silmas pidasin. Sain ka jälle sõna võrra rikkamaks :)
Kustuta